Sääl, kus inimese käsi
laseb lahti teise käest,
ainsa karjatuse viivul
maailm veereb alla mäest.
Tühjad sõnad tuule viivul
plagisevad kõigest väest.
Pole purje. Paljad lipud
laeva edasi ei vii.
Igihaljad mägiaasad,
igatsuste lumitipud,
kurbus valuni.
Ilmselt oli minule sel hetkel väga vaja neil teemadel kellegagi süvitsi rääkida. Doris juhtis tähelepanu vaimse küpsemise, muundumise protsessile sisendades usku, et see,mis minuga toona toimus on ehk ettevalmistus selleks,et suudaksin kunagi midagi olulist maailmale öelda. See puhastustuli, selline sisemine, on paraku ilmselt vajalik,et häviks meist ebavajalik,muundudes millekski olulisemaks... Tänan,Doris!
siin väike katkend Dorise luuletusest:
...
Kui kaua, kui kaua veel
kestab
inimpikk äratee?
Ei, veel ei saa minna.
Mu salameel
ütleb: näha on antud see.
1981
Olgu su tee õnnistatud,Doris!Doris Kareva luuletuste tekstid:
http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KarevaD.phphttp://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva
Doris Kareva 50 – eesti luule Ophelia
Doris Kareva lõpetab Eesti esindamise UNESCO-s
http://www.maailm.net/doris_karevaMaria Lee ja Doris Kareva:
http://www.tamperemaja.ee/?id=127
Maria Lee on ikoonluuletaja Doris Kareva ja hispanist Lembit Liivaku tütar.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti